Fasiliteerimine
Usume, et fasiliteerimisoskused on kriitilised tervete koostöösuhete, juhtimisedu ja gruppide koostoimimise seisukohalt.
Teoreetiliselt ei ole fasiliteerimine midagi muud kui tehniline lähenemine, mille kaudu fasilitaator aitab asju teiste inimeste jaoks selgemaks muuta (Kitson et al, 1998). Praktikas aga on fasiliteerimisel justkui kaks kihti. See, millega igapäevaselt juhtimises tegeleme. Koosoleku formaadi kaudu tähenduste ühtlustamine, kokkulepete või nägemuste kokku leppimine, koostöö lihtsustamine või konfliktide lahendamine, järjepidevuse tagamine ja vastutuse võtmise soodustamine. Ja see, mis tihti takistab meil päriselt muutumist, edasi liikumist või soovitud tulemuste saavutamist. See mis toimub grupis ilma seda silmaga nägemata – osalejate isiklikud väljakutsed, ootused, vajadused, isiksuseomadused – teemad mis takistavad fookust, pühendumist ja vastutuse võtmist.
Tänapäeval on fasiliteerimises olulisel kohal humanistlikud lähenemised ja inimpotentsiaali maksimeerimine koostöö kaudu. See tähendab, et toome professionaalses fasiliteerimises keskseks inimesed ning püüame lahendada neid probleeme, mis juhtimises mõnikord pragmaatilisuse pärast lahendamata jäävad, kuid millest üheskoos õnnestumine ja produktiivsus ometi sõltuvad.
Fasiliteerimine 